Tehnoloogiad, mis muutsid maailma (või muudavad senimaani)

Tehisintellekt (AI)

Tänapäeval pole vist väga palju inimesi, kes poleks kuulnud terminit tehisintellekt või AI. Ulmekirjanduse fännidele pole see muidugi mingi uudistermin. Kuigi sõna ise võib olla tuttav, ei pruugita tajuda, mida tehisintellekt tegelikult ikkagi tähendab. AI kui teadusliku uurimissuuna alguseks peetakse ühte töötuba 1956. aastal Dartmouthi kolledžis [1].

AI rajajaks peetav John McCharty on öelnud, et AI polegi mõeldud simuleerima inimese mõistust/tegevusi [2]. Naljaga pooleks on Stuart J. Russel ja Peter Norvig öelnud, et ka aeronautika insenerid ei ehita lennukeid selliselt, et näeks välja ja lendaks nagu tuvid [3]. Aga on ka neile vastuväitjaid, kes ütlevad, et AI eesmärk peakski olema just jäljendada inimese phüsioloogilist ja neuroloogilist toimimist [4].

 Pilt 1. John McCharty mängimas malet tema enda loodud AI vastu (esimene maailmas) [5].

Olenemata sellest, mida ja kuidas keegi tehisintellekti mõistab, tuleb tunnistada, et järjest kasvavad andmehulgad ja arvutusressursi suurem kättesaadavus on AI viinud nö masstarbekaubaks. Esimesed AI programmid mida kasutatakse näiteks otsingumootorites (nt Google search), reklaamisoovituste, intenrnetiliikluse jälgimisel või kasvõi isesõitvate süsteemide ehitamises [6].

Kuigi tehisintellekti iseenesest ei saa pidada IT-lahenduseks, on ta siiski mitmete tänapäevaste süsteemide lahutamatuks osaks, mille tähtsus ajas järjest kasvab.

Google otsingumootor

"Googelda", ütleb Juhan Jukule, kes polnud koolitunnis korralikult kuulanud ja jäi seetõttu kodutööga jänni. Google otsingumootor on tänapäeval üks levinumaid otsingupaiku ja möödapääsmatu abimees ühele korralikule tudengile (ka käesoleva blogi pidajale). Google poolt arendatud lahendus teostab päevas ca 3.5 miljardit otsingut [7] ning omab 92% globaalsest otsingumootorite turust [8].

Esimene versioon Google otsingumootorist arendati valmis 1997. aastal [9] ning tänapäevases versioonis on kasutatud Python, C ja C++ programmeerimiskeeli [10]. 2011. aastast on võimalik ka häälkäskluste abil otsida [11] ning 2016. aasta keskpaigast hakkas otsingumootor kasutama süva-närvivõrke otsingutulemuste leidmiseks [12].

Huvitava faktina võiks välja tuua ühe BBC artikli 2020. aastast, et ca 20 aastat tagasi "tootis" iga Google otsing umbes 0.2 g CO2, siis tänapäeval, kus keskmine Google kasutaja teeb 25 otsingut päevas, vaatab ca 60 minutit Youtube videosid ja kasutab Gmaili, "toodab" ta natuke vähem kui 8g CO2 päevas [13]. Ehk nii Google kui teised suured tehnoloogiafirmad üritavad järjest vähendada nende poolt toodetud süniku jalajälge maailmale.

Googeli-laadseid otsingumootoreid on ka teisi, kuid just Googeli otsingumootor on saavutanud suurepopulaarne minu arvates just seetõttu, et teda on äärmiselt lihtne kasutada (kuigi saab ka keerukamaid otsinguid teostada) ning uudsete tehnoloogiata (nt närvivõrgud) rakendamine toob kasutajatele järjest täpsemaid ja suunatud tulemusi. Eks siin ole muidugi ka mündi teine külg näha, mis on seotud isikuandmete kaitsmise ja kogumisega - suunatud reklaamid ja otsingutulemused vastavalt inimese varasemale tegevusele internetis.

TempleOS

Viimaseks osaks valisin enda jaoks ühe viimase aja avastuse, TempleOS operatsioonisüsteemi. Kuigi tegu pole kuidagi moodi maailma muutva lahendusega, on selle lugu siiski huvitav.

TempleOS oli kirjutatud ühe inimese poolt - Terry A. Davis. Terryt peeti programmeerijate seas andekaks, kuid paraku (nagu vahel ikka andekate inimestega juhtub), kaasnes sellega raskekujuline skisofreenia. Skisofreenihood tekkisid arvatavasti 1990. aastate keskpaigas, muutudes vahepeal raskekujulisemaks, vahepeal taandudes. Ateistina kasvatatud Terry arvas, et ta suhtleb otse Jumalaga ja täidab tema käske ja soove Maa peal. Ühel helgemal perioodil 2003. aastal otsustas Terry (Jumala juhatusel) hakata kirjutama oma operatsioonisüsteemi [14]. Umbes 2013. aasta keskpaigaks sai Terry oma operatsioonisüsteemi valmis (mis vahepeal kandis erinevaid nimesid) ja nimetas selle TempleOS. Sellest ajast pärineb ehk tema üks kõige kurikuulsamaid lauseid: "God's temple is finished. Now, God kills CIA until it spreads [sic]" [15]. Tema vahel väga ebatsensuursed väljaütlemised oli ka üks põhjus, miks teda programmeerijate kommuunis väga ei sallitud (kuid oli ka neid, kes teda austasid).

TempleOS on kirjutatud Terry oma loodud keeles, mida ta algselt kutsus C+, kuid hiljem nimetas ümber HolyC (versioon C ja C++) [15]. Terry põhimõtte oli see, et programmid ei peaks olema suured ja kohmakad, seetõtu oli ka TempleOS ainult 100 000 rida koodi.

Paraku Terry elu viimane periood oli väga raske ning enne oma surma 2018. aastal elas ta ka mõnda aega tänaval kodutu elu. Terry suri 11. augustil 2018, jäädes rongi alla. Mõne seletuse kohaselt oli tegu enesetapuga. Kuigi TempleOS on väljanägemiselt väga vanamoodne, siis mitme entusiasti arvates on HolyC-s mitmeid funksionaalusi, mida võiks ka teistes keeltes kasutada. Eriti tähelepanuväärne on see, et kogu operatsioonisüsteem oli kirjutatud ühe inimese poolt. 

 

 Pilt 2. TempleOS "kasutjaliides" [pilt pärineb Wikipediast].

 Pilt 3. Terry paar kuud enne oma surma elades kodutu elu. [pilt pärineb Wikipediast].

Viidatud kirjandus

1. Moor, J., The Dartmouth College Artificial Intelligence Conference: The Next Fifty years, AI Magazine, Vol 27, No., 4, Pp. 87-9, 2006

2. Maker, Meg Houston (2006). "AI@50: AI Past, Present, Future". Dartmouth College. Archived from the original on 3 January 2007. Retrieved 16 October 2008.

3. Russell, Stuart J.; Norvig, Peter (2003), Artificial Intelligence: A Modern Approach (2nd ed.), Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall, ISBN 0-13-790395-2.

4. McCorduck, Pamela (2004), Machines Who Think (2nd ed.), Natick, MA: A. K. Peters, Ltd., ISBN 1-56881-205-1.

5. https://www.servercake.blog/artificial-intelligence-program/.

6. Russell, Stuart J.; Norvig, Peter (2009). Artificial Intelligence: A Modern Approach (3rd ed.). Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall. ISBN 978-0-13-604259-4. 

7. https://www.internetlivestats.com/google-search-statistics/.

8. https://gs.statcounter.com/search-engine-market-share.

9.  Fisher, Adam (July 10, 2018). "Brin, Page, and Mayer on the Accidental Birth of the Company that Changed Everything". Vanity Fair. Retrieved August 23, 2019.

 10. "The Anatomy of a Large-Scale Hypertextual Web Search Engine". Computer Science Department, Stanford University, Stanford, CA. Retrieved January 27, 2009.

11. Google (Tue June 14, 2011) Official announcement

12. "Soon We Won't Program Computers. We'll Train Them Like Dogs". WIRED. Retrieved May 30, 2018.

13. https://www.bbc.com/future/article/20200305-why-your-internet-habits-are-not-as-clean-as-you-think.

14. Hicks, Jesse (November 25, 2014). "God's Lonely Programmer". VICE Motherboard. Archived from the original on 2015-05-03. Retrieved 2020-09-03.

15.  Davis, Terry A. (2013). "The Temple Operating System". TempleOS. Archived from the original on July 3, 2013. Retrieved April 22, 2015.