Posts

Petukirjad ja -kõned

 Mõneti tundub isegi usukumatu, et tänapäeval veel pettukirjade ohvriks langetakse. Endagi postkasti maabub neid igapäevaselt mitu. Vahel on neid päris naljakas lugeda kuigi kohe on aru saada, et tegu on pettusega. Samas on siiski ka Eestis piisavalt inimesi, kes on pensionireformiga kätte sadanud varanduse laiali jaganud osava petturi jutu peale. Petukirjade- ja kõnede ülesehitus on üldjuhul kõikjal sarnane - rõhutakse sellele, et vaja on tegutseda kiirelt ning teatud summa ettemaksu järel saab juba suurema summa kanda ohvri kontole. Raske on mõista, miks inimesed siiski ohvriks langevad. Ju on siin mängus õigel hetkel õige inimese juurde sattumine, sest enamus petukirju- ja kõnesid lähevad siiski seitsme tuule poole lendu. Aga on ka neid, kes suudavad kogu asja naljaks keerata - üks hea näide on James Veitch, kes hea esinemese kaasabil, on teinud petturitega kaasamängimisest küllaltki nauditava etteaste . Kuidas siis taoliste petukirjade- ja kõnede vastu end kaitsta? Mitme e-postite

Kahepoolse toimega puhumuistorud

 Sellenädalaseks blogipostutuseks valisin kahepoolsed puhumistorud (i. k. sniff-and-puff (SNP) ), mis on abiks inimestele, kellel puudub võime oma käsi kasutada. Kahepoolne puhumistoru toimib nii sissehingamisel kui väljahingamisel ning enamasti kasutatakse seda lahendust näiteks ratastooli juhtimiseks.  Kuna inimeste füüsilised omadused (puhumise ja sissehingamise võimekus) on erinevad, siis tuleb süsteem iga indiviidi jaoks eraldi seadistada ja kalibreerida. SNP süsteem seadistatakse vastavalt sellele, kui tugevad (või nõrgad) on kasutaja puhumisvõimed ning vastavalt sellele häälestatakse ka süsteemis kasutusel olevad rõhusensorid. Peale süsteemi seadistamist ja kalibreerimist tunnistab SNP süsteem ainult konkreetse kasutaja omaseid rõhunäitajaid. [1] Nagu eelpoolt mainitud sai, siis peamine kasutusvaldkond on ratastooli juhtimine. Näiteks esialgne kõvem puhumine paneb ratastooli liikuma edasi, kõvem sissehingamine aga peatab ratastooli. Ja kui esialgne märguanne on kõvem sissehingam

Kasutatavuse näiteid veebist

 Üks hea näide Minu hinnangul üks hea näide olekas e-maksu- ja tolliameti leht.  Väga palju infot on tehtud ühe portaali kaudu kättesaadavaks. Samas on kohe alguses võimalik määrata, mis rollis siseneda (kui oled nii eraisik kui juriidiline isik), mis suunab kasutajat leidma just soovitud suunas infot. Minu jaoks on intuitiivne minna vasakus ekraaniosas paiknevasse menüüdevalikusse ja leida endale huvipakkuv alamteema. Ka klikkide arv pole ülemäära suur, mõne klikiga on soovitud tulemus leitav. Kuna antud lehekülge väga tihti ei külasta, on ta sellegipoolest väga intuitiivne ja kui ka mõni asi on meelest läinud, siis saab selle lihtsalt ja loogiliselt tuletada. Kujundus tundub kaasaegne aga mitte üle koormatud väga paljude vilede või tuledega. Lisaks on tavainimesele tehtud näiteks tuludeklaratsiooni esitamine (ja info kogumine) väga lihtsaks, mis aitab kaasa ka üldisele kasutuskogemuse hinnangule. Üks mitte nii hea näide Kasutatavuse mitte nii hea näitena tooksin e-äriregistri . Lehe

Arendus- ja ärimudelite näited

 Kosemudeli rakendamine Tooksin näite enda elust. Sattusin mõned aastad tagasi tööle asutusse, kus oli just hange lõppenud ja mille meeskonda mind kaasati. Eesmärgiks oli asutusele hankida geoinfosüsteem. Ajakava oli suhteliselt tihe (6 kuud) aga soovid suured. Arenduspartneriks sattus üks Rumeenias pesitsev ettevõte. Kuna hankes oli ette nähtud kindlad etapid, mille järgi pidi liikuma, siis arvatavasti võttis pakkuja selle ka arvesse, kui kohustusliku lähenemise (kuigi oli mainitud, et see on vaid näitlik jaotus). Siinkohal pean mainima, et ei tellitud arendust päris nullist vaid tegu oli ühe globaalse ettevõttega (kelle partnerid olid needsamad Rumeenia arendajad), kes oma platvormi pakkus aga kelle lahendust siis hakati ettevõtte jaoks kohandama.  Kuna projekt oli jaotatud kindlatesse etappidesse, siis toimusid küll vahekoosolekud, et kliendi soove kaardistada, aga reaalset materjali, mida kommenteerida ja muuta, sai "katsuda" alles etapi lõpus. Projekt algas nagu ikka ana

Häkkeri välimääraja

 Sellenädalase blogipostituse ülesandeks oli kirjutada arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta. Peab tunnistama, et ka mina pidasin häkkeriks pigem sellist "patsiga poissi", kes istub oma kodus ja nuhib teiste inimestes arvutites või asutuste süsteemides ringi eesmäriga korda saata mõni pahategu. Ma usun, et ma pole ainuke ja selline arvamus on ühiskonnas laialt levinud. Kirjatükk ise oli põnev lugemine. Just sellest vaatepunktist, milline on ühe häkkeri mõttemaailm ja milliseid oskuseid ta peaks omama. Tegelikult on häkkeri näol tegemist ikkagi oma ala professionaaliga (mitte asjaarmastajaga), kes pigem lahendaks keerulisi ja mõtlemist nõudvaid ülesandeid, kui teeks rutiinset tööd. Keerukate ülesannete lahendamine eeldab, et ollakse valmis erialaselt arenema, piisavat süvenemisvõimet ja valmidust oma aega kulutama. Kindlasti pole need omadused iseloomulikud kõigile, eriti tänapäeva maailmas, kus keskendumine on vägagi lühiajaline (nutimaailma võlud ja valud).  Kirjatük

It juhtide välimääraja

Image
Sellenädalases blogipostituses paluti kirjeldada kahte tuntud IT juhti, kes oleks ka erineva juhtitüübi esindajad. Otsustasin valida ühe mitte eriti originaalse juhi - Elon Musk-i ja ühe kodumaise juhi - Taavi Kotka. Elon Musk Elon Muski puhul ei saa teda piiritleda kindla juhitüübi alusel. Kõiki juhte iseloomustab enamasti selge siht ja viis, kuidas eesmärki saavutada.Kindlasti on tal olemas sellised omadused, seda näitavad ka tema arvukad edukad ettevõtmised (nt SpaceX või Tesla Inc.). Samas on tal ka väga head tehnoloogilised teamised (füüsika haridus Pennsylvania ülikoolist) kui ka majanduslik taust (majanduse haridus Whartoni ärikoolist). Ka on tal praktilisi kogemusi programmeerimise vallas, töötades peale ülikooliõpinguid Silicon Valleys nii teadusuuringuid tegevas firmas kui ka programmeerijana (assembler). [1] Elon Musk. Pilt pärineb Vikipeediast [1] Samuti on tal olemas vajalikud suhtlusoskused, et kommunikeerida keerulisi valdkondi väga lihtsas keeles tavainimestele ja inve

"Proffi" ja "käsitöölise" erinevused

Nagu õppejõu poolt nädala teemalehel juttu oli, siis on esiteks vaja endale ära defineerida, kes on professionaal. Iga inimese jaoks on kindlasti oma(d) kriteerium(id), mis teevad ühest spetsialistist (olenemata erialast) tema jaoks professionaali. Minu jaoks on selleks spetsialisti oskus oma teenust mulle "maha müüa". Ja ma ei pea siin silmas klassikalist müügimehe juttu (pigem on selline strateegia eemaletõukav) vaid pigem mõtlen siin avatud suhtlemist ja valmidust minuga koos kaasa mõelda. Tihtilugu kipuvad spetsialistid olema kõige targemad üldse ja ei taha väga kliendi soove kuulata. Võtame näiteks kasvõi remondimehe. Minu jaoks on kõige kehvem remondimees selline, kes tuleb ja ütleb, et ma panen sulle majale uue katuse (kusjuures hea hinnaga) aga jätab sealjuures mainimata, et tegelikult oleks mõistlik ka uus roovitus teha. Ja kui ma juhtun ise sellele tähelepanu pöörama, siis öeldakse, et milleks sellist lisavaeva vaja näha, siiamaani on ju roovitus hästi vastu pidanud