Petukirjad ja -kõned

 Mõneti tundub isegi usukumatu, et tänapäeval veel pettukirjade ohvriks langetakse. Endagi postkasti maabub neid igapäevaselt mitu. Vahel on neid päris naljakas lugeda kuigi kohe on aru saada, et tegu on pettusega. Samas on siiski ka Eestis piisavalt inimesi, kes on pensionireformiga kätte sadanud varanduse laiali jaganud osava petturi jutu peale.

Petukirjade- ja kõnede ülesehitus on üldjuhul kõikjal sarnane - rõhutakse sellele, et vaja on tegutseda kiirelt ning teatud summa ettemaksu järel saab juba suurema summa kanda ohvri kontole. Raske on mõista, miks inimesed siiski ohvriks langevad. Ju on siin mängus õigel hetkel õige inimese juurde sattumine, sest enamus petukirju- ja kõnesid lähevad siiski seitsme tuule poole lendu. Aga on ka neid, kes suudavad kogu asja naljaks keerata - üks hea näide on James Veitch, kes hea esinemese kaasabil, on teinud petturitega kaasamängimisest küllaltki nauditava etteaste.

Kuidas siis taoliste petukirjade- ja kõnede vastu end kaitsta? Mitme e-postiteenused on muutunud küllaltki tõhusaks selliste kirjade välja filtreerimisel. Aga ka iga asutus seab siin omad piirangud lisaks. See aga võib muidugi tähendada, et mõni väljaspoolt asutust saadetud kiri satud ka räpsposti hulka.

Siiski ei ole rämpsposti fitreerimine kõige tõhusam meede. Kõige peamine on siiski kasutajaid harida, mitte vastama (ka puhtast sportlikust huvist) taolistele kirjadele - veelvähem avama igasugu manuseid, mis nendega kaasas võivad olla. Kui saabub kiri, et olete Eesti Lotolt saanud suure võidu (vaja on isikuandmeid raha üle kandmiseks), siis ei tasuks rutata kirjale vastamisega, pigem võtta telefon ja helistada Eesti Lotosse ning kontrollida alternatiivse suhtluskanali kaudu üle, kas info vastab tõele või mitte. Petukõnedega on muidugi keerulisem, sest on mitmeid juhtumeid, kus mõne asutuse töötajale on helistatud ja esitatud end kui Microsofti töötajat, kes soovib korra teie arvutis üht-teist kontrollida. Imelikul kombel töötavad Microsoftis peamiselt vene keelt kõnelevad töötajad. Siingi on peamiseks turvameetmeks inimese harimine, millised on need ohumärgid, mida peaks kindlasti tähele panema - näiteks ligipääsu soovimine arvutile või see, et teiega räägitakse vene keeles. 

Ehk eelpoolt kokku võttes, tuleb kasutusele võtta uuemaid tehnoloogilisi lahendusi, kehtestada asutuses kindlad turvareeglid ning mis kõige peamine, koolitada inimesi küberturbevallas, sest inimesed on need, kes suudavad reegleid kas täita või mittetäita.