Arendus- ja ärimudelite näited

 Kosemudeli rakendamine

Tooksin näite enda elust. Sattusin mõned aastad tagasi tööle asutusse, kus oli just hange lõppenud ja mille meeskonda mind kaasati. Eesmärgiks oli asutusele hankida geoinfosüsteem. Ajakava oli suhteliselt tihe (6 kuud) aga soovid suured. Arenduspartneriks sattus üks Rumeenias pesitsev ettevõte. Kuna hankes oli ette nähtud kindlad etapid, mille järgi pidi liikuma, siis arvatavasti võttis pakkuja selle ka arvesse, kui kohustusliku lähenemise (kuigi oli mainitud, et see on vaid näitlik jaotus). Siinkohal pean mainima, et ei tellitud arendust päris nullist vaid tegu oli ühe globaalse ettevõttega (kelle partnerid olid needsamad Rumeenia arendajad), kes oma platvormi pakkus aga kelle lahendust siis hakati ettevõtte jaoks kohandama. 

Kuna projekt oli jaotatud kindlatesse etappidesse, siis toimusid küll vahekoosolekud, et kliendi soove kaardistada, aga reaalset materjali, mida kommenteerida ja muuta, sai "katsuda" alles etapi lõpus. Projekt algas nagu ikka analüüsiga, mis on olemas, mida soovitakse saada. Sellele järgnes olemasolevate andmete migreerimine uude andmebaasi ning alles projekti lõpuosas esitleti kasutajaliidest ning selle funktsionaalsuseid põhjalikumalt. Ja siis alles mured algasid (mis tegelikult pole seal asutuses tänaseni lõppenud). Esimene mure oli muidugi kasutusmugavus (5+ klikki, et mõnda infot kuvada), samuti süsteemi vähene modulaarsus. Kuna enamus asju oli "hard code-tud", siis vajas iga muudatus palju arendustööd. Minu hinnangul on see hea näide, kuidas kosemudel ei sobi projekti arendusmeetodiks, mis vajab pidevat muutmist ja uuesti ümber tegemist. Tihtilugu ka seetõttu, et tellija pole suutnud oma soove selgelt ja ühemõtteliselt edasi anda. Aga sellegipoolest oleks võinud seda kehva lõpptulemit vältida, kui oleks kasutatud näiteks agiilset meetodit ja vahetulemusi presenteeritud ning soovitud muudatused kohe sisse viidud. Ja ehk ka seeläbi paremini tellija soove mõistetud.

Tarkvararent

Tänapäeval on päris tavapärane, et mõnda tarkvaralist lahendust saab kasutada läbi veebiliidese. Näitena võib tuua mõne raamatupidamistarvara (nt Merit Activa). Kuna tegu on pilvepõhise lahendusega, siis on internetiühenduse korral väikeettevõtjal alati võimalus oma rahaasjadele pilk peale heita. Muidugi, siin oleneb kõik ettevõtte suurusest. Suurtel ettevõtetel on raamatupidamistarkvarad siiski endal lokaalselt olemas aga väikeettevõtjale on selline lahendus väga mugav. Samuti on tehtud mitmed toimingud mugavaks (nt majandusaasta aruande esitamine) läbi liideste riiklike süsteemidega. Samuti on tarkvaral olemas prooviperiood (180 päeva), mille jooksul saad veenduda, et see lahendus on sulle just sobilik.