Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale (head ja halba)

 Uus meedia (oleneb muidugi lugeja vanusest - võib ka nimetada traditsiooniliseks meediaks) on oma olemuselt küllalti erinev traditsioonilisest (siinkohal on siis mõeldud trükimeediat). Eriti oma kiiruse poolest - tihtilugu võib uudis ilmuda nii ruttu, et pealkirjagi pole suudetud õigesti sõnastada (Delfi veebilehel on nii ikka juhtunud - hiljem on pealkiri siiski õige ja korrektse sõnastuse saanud). Kui õigesti sõnastatud pealkiri võib olla veel pisike puudus, siis aga artikli või uudisloo sisu (ja mõttekus üldse) on tihtilugu üsnagi kaheldav. Ma pole päris kindel, kas ikka peaks alati tegema artikli sellest, kuidas keegi on avastanud uue mooduse saleneda või need tüüpilised kollase ajakirjanduse artiklid, kus mõnd kuulsust on märgatud taklas kohvi ostmas või peol suitsu tegemas. 

Ehk siinkohal saaksingi välja tuua minu jaoks ühe peamise teguri, mille osas on uus meedia traditsioonilisele meediavormile halvasti mõjunud. Selleks on muidugi artiklite, uudisnupukeste või telesaadete sisuline pool, mis on minu hinnangul kannatanud just seetõttu, et tähtis on, palju kogutakse klikke ja vaatamisi, mitte see, millise kvaliteediga on sisu. Muidugi ei tähenda see seda, et kvaliteetne ajakirjandus või meedia oleks välja surnud. Lihtsalt massimeedia on liialt jõuliselt peale tunginud. Teisalt ei saa ju ka ette heita, et tehakse midagi, millel vaatajas- või kuuljaskonda poleks (arvatavasti siis sellega ei tegeletakski). Lihtsalt on tunne, et mingi noorem seltskond on juba harjunud sisutühjade vlogide, blogide jms "tootmisega" ning seda peetakse normaalsuseks. Ning siia juurde tuleks lisada ka infoküllasus - tihtilugu on raske aru saada, millist infotallikat usaldada saab ning millist mitte. Inimesed tihtilugu eksivad sinna inforägastikku ära ning ei vaevugi enam analüüsima, kas saadud infol on mingit loogilist seost päriseluga või on see fiktsioon (trollimine ja meedia- ning kübersõja näited).

Teiselt poolt võiks seda kõike vaadata ka positiivse poole pealt. Just infoküllasus (üldine infoküllasus internetis) peaks võimaldama kiiresti kontrollida faktide paikapidavust ning libauudised või -väited kiirelt ümber lükkama. Seda muidugi, kui selleks on soov olemas. Paljud meediaväljaanded on kasutusele võtnud mitmeid huvitavad infograafika võtteid, et kogu sellest inforägastikust toota lugejale paremini mõistetavat sisu (nt koroonakaart). Seega on info inimestele paremini kättesaadavask tehtud, tuleb ainult osata seda õles leida ja ka tõlgendada (soovitavalt kriitilise pilguga).

Kokkuvõtteks ütleks, et uued meediakanalid on toonud omajagu ohte (libauudised, infosõjad, kvaliteetteksti vähene lugemus) kuid kindlasti ka palju võimalusi loonud nii omavahelise suhtluse (eriti kaugete vahemaade tagant) hõlbustamiseks kui ka kiiremaks infovahetuseks (paradoksaalsel kombel ise selle kiiruse põhjustajaks olles).