Uut ja vana (tehnoloogia vallas)

 

Ümbrikketas

Enne veebinduse laialdast levikuid tuli andmeid ühelt inimeselt teisele anda füüsiliselt. Selleks kasutati näiteks disketti või ümbrikketast või flopiketast (ingl. k. floppy disk). Esimesed ümbrikkettad tulid kasutusele 1970. aastate alguses, esimese väljalaske maht oli "massiivsed" 79.7 kB [1].

Tööpõhimõte on neil järgnev. Igal ümbrikkettal on 2 väikest mootorit - üks, mis ajab ringi diski ja teine, mis suunab lugemis-kirjutuspead.  Andmete kirjutamiseks suunatakse lugemis-kirjutuspea mähisesse vool, mis muudab mähise magnetvälja (vastavalt voolu tugevusele) ning muutuv magnetväli omakorda magnetiseerib kettal teatud punktid. Kui andmeid on vaja lugeda, siis ei laste mähisesse voolu vaid varem magnetiseeritud punktid indutseerivad mähises voolu, mis omakorda registreeritakse ja dekodeeritakse. [2]

Ümbriketaste suurused kõikusid 3.5 kuni 8 tollini ning enimkasutatud 3.5 tolliste HD ketaste maht oli 1.44 MB, kuigi viimased variandid (1990. aastate lõpus) ulatusid nad mahutavuselt isegi kuni 120 MB.

 

 Pilt 1. 3.5 tollised HD ümbrikettad [pilt pärineb Wikipediast].

Inernetivõimaluste kiire arengu ja andmemahtude hüppelise kasvuga kadusid ka ümbrikkettad turult ning asendusid USB mälupulkade ja väliste kõvaketastega (HDD ja SSD). Siiski saan uhkusega öelda, et kunagi noore mehena ülikooli astudes sain oma esimese semestri töö esitada just 3.5 tollised HD ümbriketta peal. Samuti oleks huvitav teada, et osade lennukite juhtimissüsteemid asuvad endiselt 3.5 tolliste ümbrikketaste peal.


E-post

Tänapäeval ei kujutaks vist elu ettegi, kui ei saaks e-kirja saata (vähemalt tööalaselt). Samas võivad rämps- ja petukirjad olla tõsiseks nuhtluseks ja ohuks ühele keskmisele arvutikasutajale (rääkimata suuremast rohejäljest ühiskonnale).

Kui arvutid hakkasid ühteisega suhtlema (olemas samas võrgus), tekkis vajadus jätte nende kasutajatele sõnumeid (sest arvuti töötund oli kallis ja arvutid ise asusid füüsiliselt üksteisest kaugel). Kuigi arvutid ühendati omavahel võrku juba 1960. alguses [4], siis esimene elekrooniline sõnum arvutilt arvutile saadeti 1971. aastal kahe PDP-10 arvuti vahel, mis olid ühendatud ARPANETi võrku (siiski asusid nad füüsiliselt teineteise kõrval) [5]. E-posti nö isaks peetakse Ray Tomlinsoni, kes selle trikiga hakkama sai ning kes samuti kasutas esimest korda @ märki, näidates, et enne @ märki on tegu kasutajanimega ja peale @ märki sihtkoha arvuti nimega. Kuna sellise lahnduse välja töötamine polnud tema tööülesannete hulgas, siis liiguvad jutud, et kui ta esimest korda lahendust töökaaslastele tutvustas, oli ta öelnud: "Don't tell anyone! This isn't what we're supposed to be working on" [6].

Kuna selline kommunikeerimise viis oli väga hõlbus, siis tekkis tahtjaid, kes soovisid ka väljaspool privaatset või piiratud võrku arvutilt arvutile sõnumeid saata. Mida rohkem arvuteid ühendusid ühtsesse võrku, seda tähtsamaks läks, et arvutite vaheline kommunikeerumine toimuks standardsel kujul. 1970. aastate kestel töötatigi välja ühte protokoll, mida kasutatakse tänini e-posti edastamiseks - SMTP (Simple Mail Transfer Protocol). Avalikkusele tutvustati SMTP protokolli 1981. aastal.

Siinkohal oleks paslik blogikanne lõpetada viitega Ärapanijale (head vaatamist).


Viidatud kirjandus

1. The IBM Diskette and Diskette Drive, James T. Engh, 1981 – "where k = 1000" ... "This increased the formatted disk capacity to 81.6 kbytes."

2.  http://archive.computerhistory.org/resources/access/text/2013/05/102657926-05-01-acc.pdf Oral History Panel on 8 inch Floppy Disk Drives., , Ed. Jim Porter, 2005 – pg 4 "But we adopted a more conventional approach is what tape drives in early days did too is to load the tape against the head with a felt load pad. Even until recent days that’s been done...".

3. Tegelikult 126,222,336 baiti; vaata http://linuxcommand.org/man_pages/floppy8.html.

4. "CTSS, Compatible Time-Sharing System" (September 4, 2006), University of South Alabama, USA-CTSS.

5. Ray Tomlinson. "The First Network Email".

6. Sasha Cavender (October 5, 1998). "Legends". Forbes. Retrieved February 2, 2016.

Comments

Popular posts from this blog

Tehnoloogiad, mis muutsid maailma (või muudavad senimaani)

"Proffi" ja "käsitöölise" erinevused

Kasutatavuse näiteid veebist